I moodul: Isiksus, kui sotsiaalsete suhete looja

I mooduli koostasid: Tanel Iko Martens, Roomet Lunde, Georg Käesel ja Heger Olviste. 

Moodul oli jagatud 6-ks erinevaks osaks:

• Isiksusepsühholoogia
• Sotsiaalne taju. Isikutaju
• Rollikäitumine
• Mina-pilt. Enesehinnang
• Hoiakud
• Motivatsioon

Isiksusepsühholoogia

Isiksusepsühholoogia on psühholoogiaharu, mis uurib isiksust ja isiksuse varitiivsust indiviidide vahel. 

Isiksusepsühholoogia jaguneb kolmeks peamiseks haruks:

• peamised psühholoogilised protsessid;
  
• psühholoogilised erinevused; 
• psühholoogilised sarnasused.

Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. 

Temperamendid

Protopsühholoogilise teooria kohaselt eksisteerib neli fundamentaalset isiksusetüüpi:

• Sangviinik - entusiastlik, aktiivne ja sotisaalne
• Koleerik - kergesti ärrituv ja kiitre
• Melanhoolik - analüütiline, tark ja vaikne 
• Flegmaatik - pingevaba ja rahulik

Myers-Briggs type indicator (MBII)

Myers-Briggsi isiksusetest on subjektiivne küsimustik, kus inimene vastab ise enda kohta käivatele küsimustele. 

Test on loodud, et paremini mõista teooriat inimtüüpidest ning, et rakendada saadud teadmisi ka igapäevaelus.

Vastavalt teooriale on indiviidide vahelised erinevused põhjustatud sellest, kuidas keegi oma teadvust kasutab. Tuumideeks on, et kui teadvus on aktiivseisundis, tegeleb ta ühega kahest vaimsest tegevusest: informatsiooni vastuvõtmine, tajumine ning info organiseerimise ja seisukohale jõudmine ehk otsustamine. 

Sotsiaalne taju, Isikutaju 

Sotsiaalne taju on inimese arusaam teda ümbritsevast. Taju võib olla mõjutatud paljudest erinevatest teguritest. Näiteks kultuurist, religioonist ja kogemustest. 

Inimesel tekib eelarvamus teise inimese kohta, tema esmamuljest ning varem kogetu põhjal.

Rollikäitumine

Rollikäitumine on rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuse subjektiivsest mõistmisest.

Ladus rollikäitumune:

• Tagab inimeste omavaheliste suhete stabiilsuse, annab neile kindlus- ja julgeolekutunde;
• Muudab suhtlemise ökonoomseks, hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda;
• Roll isegi kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut. Eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, ärritmist, solvumist jne.

Enesehinnang

• Enesehinnang on inimese arvamus iseendast.
• Enesehinnangut on võimalik muuta ja parandada, õppides ennast tundma, austama ja aktsepteerima.
• Enesehinnang võib mõjutada otsuse kvaliteeti ja suhtumist teistesse inimestesse.

Hoiakud

Hoiakud on olemuselt hinnangud.

Mõiste võeti kasutusele 20.sajandi algul sotsioloogide Thomase ja Znaniecki poolt. 

Hoiakud võivad avalduda nii teadlikult kui ka mitte teadlikult.

Motivatsioon

Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. See on jõud, mis meid sunnib edasi liikuma ning mida me kõik elutegevuseks vajame. 

Motiive liigitatakse enamasti kolmeks:

• füsioloogilised motiivid,
• psühholoogilised motiivid,
• sotsiaalsed motiivid.

Inimestel on erinevad tujud ja meeleseisundid, mis kujundavad meie käitumist ja olemust. 

• Väline motivatsioon
• Sisemine motivatsioon

Väline motivatsioon

• Väline regulatsioon - inimene on kontrollitud oodatava tasu või hirmuga.
• Pealesurutud regulatsioon - inimene on võtnud regulatsiooni enda sisse, kuid ei tunneta seda ikkagi enda omana. Eesmärk vältida süütunnet või häbitunnet.
• Omaksvõetud regulatsioon - inimene on hakanud mingit tegevust väärtustama.
• Integreeritud regulatsioon - inimene teeb kohustusi jms vabast tahtest.

Inimvajaduste hierarhia